Ehe

Ehe on laupäeva õhtul olla saunas ning viheldes tunda kaselõhna, mis on ka jaanipäeva lõhnadest osa. Juua kodukalja või õlut ning tunda esivanemate vaeva maatöödes.

Ehe on vaadata öös vaibuvat lõket ja kuulata tasast praksumist ning pisut eemal mändide taga merekohinat; kah tasast...

Ärgata hommikul koos tõusva päikesega ning nautida igat sõõmu jahedast-soolasest meretuulest (abajas tukkuvaid hülgeid silmitsedes).

Magada varakevadel kaugel rabasaarel ja kuulata öökulli huikamist ning tetrede varahommikust mulinat soolagendikul. Joobuda lõhnadest, mis hinge ootusärevuse võbina toovad.

Ehe on vargsi olla vanas talupaigas ning jälgida kuklaste sagimist päikesekiirtes auravate laudapalkide vahel. Piiluda väga väsinud suitsusaunast karu, kes tuli märgistama oma kodu, mille piiriks vana nulg „Undimurru” talu kunagisel sissesõidutee puudereas.

Või otsida jõulude eel koos pojaga kuuske ja teha seda koguni selle üürikese päeva jagu. Näha naisi maja ja kuuske ehtimas ning piparkooke küpsetamas tuba täis hõngu.

Õnneks on ehedust veel olemas, kui seda otsid või taotled.

Kirjutatud oktoobris 2006