Maailm on kildudeks

Mäletan, kui lapsepõves oli väga põnev vaadata läbi kaleidoskoobi ning otsida võimalikult erilist kildude kombinatsiooni peeglites. Suur soov oli seda ka teistele näidata, kuid ikka liikusid killud paigast ja pilt muutus teiseks. Või ei meeldinud just see "sinu pilt" teistele ja igaüks keeras pildi enda silmale sobivaks ning üritas vaimustunult taas teistele näidata.
Nüüd pole enam lapsepõlv ning pole ammu kaleidoskoopigi ja lastest on saanud suured inimesed. Aga kildudest maailma kokkupanek ja ilusa pildi loomine pole kuhugi kadunud.
Maailm on kildudeks. See on suur mäng, kus kõik inimesed peavad oskama kildudest tervikpilti kokku panna.

Kevad 2010

Üks kevadine...

Varakevadise päikeseloojangu järgselt hiilib soost ja laantest põldudele - niitudele talvejahedus, et pimeduse varjus kergelt oma hingusega puudutada kollaseid rohukõrsi ning mutimullahunnikuid. Hommikul aga tuleb uduna kiiresti taanduda tagasi metsa. Lausa jooksujalul, nagu paha peal olnuna kihutab külm metsa. Virvendav õhk heinamaa kohal aga saluteerib võitjana ning paiskab taevalaotusesse trobikonna põldlõokesi.
Sookured ilmuvad sealt, kuhu külm taandus ning kevade lähe on antud.

07.04.2009

Pühad

Mõtlesin rabast

Milline on elus piir hea ja kurja vahel? Mulle on saanud aina selgemaks, et see piir on hea poolt vaadates tohutult ahvatlev, väga ilus ja lausa jube vajalik elus püsimiseks - nii vähemasti tundub. Halva poolt vaadates aga paistab piir veelgi halvem, kui olukord hetkel - seetõttu jääb mulje, et polegi justkui võimalik enam oma jamadest välja saada.
Jeesus ütles lahkudes oma jüngritele, et ta ei võta neid siit ilmast kaasa, vaid saadab Trööstija ning päästab ära kiusatustest. Kiusatused teevadki piiri hea ja kurja vahel kaunilt häguseks ja meie mõistlikkus kaob, samuti kaob võime eristada õiget valest.
Meie ette on laotatud head ja halvad asjad ning Taevaisa need selgelt lahti seletanud. Aga enamasti ei mõista me ei üht ega teist. Ning ka valikuvabadus ja kõrkus tõkestavad tee tõeni jõudmisel. Me küll valime, kuid paljus valesid asju, sest need paistavad paremad, annavad hetkeks naudingut või on lihtsamini saavutatavad. (Silme ette tuleb raba, mis enamasti algab ja lõpeb ebameeldiva, raskesti läbitava mädasooga - seda läbimata ei pääse rabast välja ega ka rappa).

Kirjutatud suvel 2008
Häid Ülestõusmispühi!