Mäletan, kui lapsepõves oli väga põnev vaadata läbi kaleidoskoobi ning otsida võimalikult erilist kildude kombinatsiooni peeglites. Suur soov oli seda ka teistele näidata, kuid ikka liikusid killud paigast ja pilt muutus teiseks. Või ei meeldinud just see "sinu pilt" teistele ja igaüks keeras pildi enda silmale sobivaks ning üritas vaimustunult taas teistele näidata.
Nüüd pole enam lapsepõlv ning pole ammu kaleidoskoopigi ja lastest on saanud suured inimesed. Aga kildudest maailma kokkupanek ja ilusa pildi loomine pole kuhugi kadunud.
Maailm on kildudeks. See on suur mäng, kus kõik inimesed peavad oskama kildudest tervikpilti kokku panna.
Kevad 2010
0 mõtet:
Postita kommentaar