"Metsa pööramine", Timo Maran

KÕIK MINGU TAGASI SINNA,
KUST TULNUD -
see on kõige kangem loits siin ilmas,
olen ma ikka teadnud.
Iga Su hea tegu tuleb tagasi Sinu juurde
ja iga kuri tegu tuleb tagasi Su juurde.
Iga mõte läheb tagasi sinna,
kus ta on sündinud.
Elu köitraod väänduvad jälle lahti
ja sipelgad viivad okkad tagasi üles
kuuse latva lagendiku serval.

http://youtu.be/Rk_sAHh9s08

Päev

Keegi sõidab aeglaselt mööda, Scooter läbi lahtise akna lohakalt lärmamas. Närveldamine ristmikel, signaalitamine, mille vürtsiks sõim ja "fuck you" näpuviibutus. Punapõsksed parmud ehk pompsud mõnepromillise feeling`uga poe kõrval päikesepaistel naermas. Toidupoes stihhiline tammumine ning keskendumata millegi söödava korvi tõstmine - õlatunne assisteerimas teisi poesviibijaid.
Ma ei teagi, miks sellisele tühjusele keskendun? Või seisnes sisu parmude rõõmustumisel kõige muu taustal?

2007., vist suve keskpaik.

Kujutlusvirvendus III

Ta võtab jalanõud jalast ja sokidki, et tunda paljaid jalgu kasteses heinas. Või on tal kogunisti soov tunda end osana loodustervikust ja seetõttu on tollel hetkel maa tema jalge all ... püha! Kepp tema kondise käe all kipub mulda vajuma ning seepärast heidab ta selle kõrvale. Viimaks jõuab ta metsamaja lävele ning väsinult toetab käe vastu halli palgiseina. Päike pole õnneks veel lõpuni metsa taha vajunud ja värvib kogu metsa, majakese ja õhugi punakas-kollaseks. Jõudsin! Mõtleb mees ja tema silmades sädeleb rõõmus helk. Tegelikult on see lapselik helk olnud kogu elu tema silmis. Vana on rahul oma 90-ne eluaastaga ja muigab oma mõtte üle Aabrahamist, kel kümme korda enam aastaid anti. Tõstes kaks kätt taeva poole rõõmustab ta suurepärasest õhtust ning jääb, selg vastu seina, ootama sumedat ja sooja ööd...

Juuni 2011.
Pildi tegi Kristjan.

"Postirokki"

Pennu-koer oli tegija "taksihunt"

Koerad kasvavad su külge niiviisi, et isegi inimesed ei lähe sulle tihti sarnaselt hinge. Ühtpidi kurb, et inimesed enam nõnda üksteisega seotud pole, kuid teisalt rõõm, et sinust nõrgem olevus on vaata et parim sõber. Ma pole kunagi aru saanud (või tahtnud aru saada) sellest "istu", "kõnni", "hüppa" - stiilist koertekasvatamisel. Olen koos sõbraga looduses nii tihti kui võimalik ja ühtäkki mõistab sinu tahtmisi koer ja sina tema hingemaailma ja ongi põline liit olemas ... kuni surmani. Sellise "mittekasvatamise" puhul aga jääb su sõbral aeg-ajalt võimalus näidata oma tõelist päritolu ja nii saab "nunnust kodukoerakesest" hoopis "taksihunt". Aga mulle see meeldib. Eriti siis, kui see saab juhtuma jahikäigul või haavatud looma jälitamisel. Ja Pennu-koer oli selles osas asendamatu. Kõva mees olid sinagi...



Juuni 2011.

Võilillede aeg

Juba mitmendat aastat jääb kevad vinduma ning oodates järjekorras paiselehti, sinililli, ülaseid, varsakapju, kullerkuppe, pääsusilmi, toomingaid, õunapuid, sireleid - on kõik lühikese aja sisse "oma aja" sättima pidanud. Meil on neli aastaaega, kuid kui palju "aegu", mida aasta lõikes märksõnadena loodusest esile tuua. Ja küllap erinevad inimeste märksõnad üksteisest - kuidas keegi näeb ja tunneb.
Olgu siis praegu võilillede I aeg ning õunapuude ja nende sees mesilaste sumina aeg!

21. mail 2011.
Pildid: Kristjan ja Kertu.

Mõte

Looduskasutus on ka nö "maa võtmine" urbaniseerumise tarbeks. Samuti ka igasuguste põllumajandusplaanide arendamine ja teostamine. Mitte vaid maavarade kaevandamine, metsandus, jahindus, kalandus, rekreatsioonilised looduskasutused.

Mai 2011.