Küllap ka kõiksugu sitast me ümber ja seeski... paraku
Aga keskendud ühele mõttelõngale ning taltsutad inspiratsiooni sedavõrd, et raamistudes valmib lugu. Lugu jutustab sinust enesest, sinu sõpradest, kallitest inimestest, armsatest paikadest - sinu olemasolu tõestusest. Öösel unne suikudes tabab sind äkitselt mõttelõng Jumal teab kustkohast ning satud maailma, mis küll kukesammu kaugusel, kuid kuhu harva satud. Ühtäkki näed vaadates ja kuuldes kuuled. Tegelikult see ju vist peakski nii olema. Samamoodi on ka vabade päevade hommikuti peale raskemat töönädalat, kui kohvi juues päikesesse vaadates särtsatab mõni mõte, mis väärt kirja panna. Inspiratsioon oleks nagu paralleelmaailm, kuid aina enam pean tõdema, et pigem on see katkendlik pilt meie tegelikust, ehedast elust, mida me küll enamasti kahjuks ei ela. Nii me siis nutame ja igatseme taga paremat elu, kuid olude sunnil elame mingit pseudoelu turgutades seda inspiratsiooniga niinimetatud teistpoolsusest. Mõneti on inspiratsioon nagu kaup, mida paljud tahavad osta. Muidugi, kui ta kaubaks teha. Kujutad inimese hingetäiust ja õrnust ning jumalikku päritolu maalil ning leidub hulga inimesi, kes suure raha selle omastamiseks välja käiksid. Elades ideaalmaailmas ei läheks kaubaks ka jumaliku inspiratsiooniga surematud teosed. Aga ei ela...
Kirjutatud juulis 2009
0 mõtet:
Postita kommentaar