Olen tajunud ise igavikulist rahu, vaikust ja kella seismist looduses, pere keskel, sõprade seas ja kunagi ka kirikus.
2005.
* * *
On kohti ja paiku, kus aeg seisab. Pole sellist ärevat vibelemist, pidevat rõhutatud kiirustamist, suisa tõmblemist. Kiirustamist on hinges, kui ka sealt väljendununa sõitmises, kõndimises, igasugustes inimestega seotud liikumistes. Pole aega oodata foori taga, järjekorras, toidulauas - lihtsalt on kiire! Pole aega ega ka tahtmist ära kuulata teise inimese mõtteid. Ja sattudes kohta, kus aeg seisab, ei tunne inimene end seal hästi ja kiirustab minema... ju pole aega...
Olen tajunud ise igavikulist rahu, vaikust ja kella seismist looduses, pere keskel, sõprade seas ja kunagi ka kirikus.
Olen tajunud ise igavikulist rahu, vaikust ja kella seismist looduses, pere keskel, sõprade seas ja kunagi ka kirikus.
laupäev, jaanuar 1
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 mõtet:
Postita kommentaar