* * *

Vahest tahad lihtsalt istuda metsas või metsaservas niidupiiril ja lihtsalt olla. Ja istud ja oledki. Püss sai kaasa ning jahitorn on ligi - sealgi saab istuda. Tunned end vist pisut tugevamalt, kui oled maast kõrgemal ja püsski on kõrval. Halenaljakas olen endale.
Kaks kährikut liiguvad kuuvalguses üle põndaku kunagise metsatalu poole. Püss ununeb ja näen ilu selles hetkes. Hiljem tukastan... See on sulauni, mis maitseb paljugi paremini, kui pehmes sängis - no nii nagu tavaliselt.
Kuu valgustab hästi, kuid madalalt. Hakkan minema. Lõhestan vaikust oma rohmaka liikumisega.
Küll oli kodune olla. Mingi uitmõte kulmude taga - miks siis lahkun siit?

September 1998