Jutustan heinaaja tuulest

Miski on, mis mind selles tuules lummab. Ühtlaselt tugev, soe, võimaski. Hea tunda selle tugevat pressi oma näol või lihtsalt pelgad looduse võimu tuule näol. Ja siis on hea öelda - tegelikult see meeldib mulle!
Aga tegelikult meeldibki ja kuidas veel. Olen sellest ilmapäikseta sompudusest ilmast lausa võlutud. Päikest ja vihma pole, on palavmõnus tuul, mis justkui raputaks sind õlgadest: ära tuku, ära vaata pilvi - neid polegi, on üksnes sumu õhus. See pidev tuulepress väljal annab mulle lootust, et polegi nii kaugel sellest kõigest. Tunnen end miski tohutu suurega ühes olevat.

Kirjutatud augustis 2000
Lapsepõlve tähelepanek