Viimane kord

Viimane kord, kui metsas käisin, oli hurmav öhe vajuv suveõhtu - see oli üleeile. See mõtteline päeva muutumine ööks, kuigi öö on nagu päev - vähemalt valguse poolest. Inimesed valgumas oma magalatesse ning looduse elavnemine oma sujuvtasasel moel. Sulahea!
Viimane kord, kui isa haual käisin, oli kaua aega tagasi. Oli nagu ikka: lilled, sättimised ja suured mõtted väikeses peas.
Viimane kord, kui kirikus käisin, olid Eino matused. Võiks ju muidu ka käia, kuid see asi las praegu jääda.
Viimane kord, kui Taneliga Kõkkasel käisime, oli ... vist paar aastat tagasi. Aga ta ei aimagi, et on enese teadmata mul ühes olnud nii mõnelgi hilisemal korral, mõtteliselt.
Kuna siis on õieti see viimane kord? Kui teaks, küll oleks sitt. Mis sa teeksid teadmisega, et vaat oleme siin praegu koos või et on tore siin paigas olla ja see siis nüüd ongi tegelikult see viimane kord? Esimese korra nimel tehakse elus palju, kuid viimast korda ei soostu eriti keegi lahti mõtestama, ei sillapõletajad ega ka mõttetarkurid, alalhoidjatest rääkimata. Olgu siis meie jutuajamised ja käimised või kohtumised nagu viimane kord, et hiljem kahetsust või pettumust poleks. Ja kole hea, kui polnudki SEE VIIMANE KORD.

2008 juuni lõpp ja nüüd

Udu(d)

Kui päikesekiired silitavad kaselatvu ning siis läänekaares maakumeruse taha sukelduvad, läheb liikvele udu (või on sootuks udud?). Õhk seguneb külmade hoovustega ning algab kaunis vaatemäng. Jõe poolt hiilivad uduloorid luhale ja niidule. Kord mattes kõik meeldivasse jahedusse, kord täiesti taandudes. Hääled sumbuvad, aga õhk laulab. Kaselõhna on kõikjal. Selline on suveudu elu.
Sügisel ei jõua päike enam udust eriti üle käia. Pingutus ning korra õnnestub päikesel udu maast lahti saada, kuid taas vajub see tihedalt maadligi. Nii võib see korduda 4-5 korda. Kõndides heinamaal võib pea olla udus, kükitades aga näed kogu ümbrust. Tore on jälgida kitseperet, kelledest aeg - ajalt paistavad üksnes talled ja täiskasvanute jalad.
Udu on salapärane, sest matab visuaalse pildi.

Kirjutatud augustis 2006

Jutustan heinaaja tuulest

Miski on, mis mind selles tuules lummab. Ühtlaselt tugev, soe, võimaski. Hea tunda selle tugevat pressi oma näol või lihtsalt pelgad looduse võimu tuule näol. Ja siis on hea öelda - tegelikult see meeldib mulle!
Aga tegelikult meeldibki ja kuidas veel. Olen sellest ilmapäikseta sompudusest ilmast lausa võlutud. Päikest ja vihma pole, on palavmõnus tuul, mis justkui raputaks sind õlgadest: ära tuku, ära vaata pilvi - neid polegi, on üksnes sumu õhus. See pidev tuulepress väljal annab mulle lootust, et polegi nii kaugel sellest kõigest. Tunnen end miski tohutu suurega ühes olevat.

Kirjutatud augustis 2000
Lapsepõlve tähelepanek

Tõdemus III

Sa ühildud selle maailmaga eesmärgiga toime tulla. Ja muutudki ebainimeseks või kellekski, milleks me küll loodud ei ole.

2006

Elu on...

Elu on ... 
   a) pask
   b) punk
   c) parim asi, mis ühe inimesega võib juhtuda
   d) lõkkekartulid ja lageda taeva all magamine
   e) levinuim viirushaigus
   f) magus valu, mida vaid vähestel õnnestub lõpuni maitsta
   g) kantõrri puudumine
   h) Euroopa karikavõistluste esiliiga kümnevõistluses
   i) üks lõbus lugu
   j) raha
   k) sõnnikuvedu Jumala kesapõllule

Allikas: Martin Raiste

* * *

Vahest tahad lihtsalt istuda metsas või metsaservas niidupiiril ja lihtsalt olla. Ja istud ja oledki. Püss sai kaasa ning jahitorn on ligi - sealgi saab istuda. Tunned end vist pisut tugevamalt, kui oled maast kõrgemal ja püsski on kõrval. Halenaljakas olen endale.
Kaks kährikut liiguvad kuuvalguses üle põndaku kunagise metsatalu poole. Püss ununeb ja näen ilu selles hetkes. Hiljem tukastan... See on sulauni, mis maitseb paljugi paremini, kui pehmes sängis - no nii nagu tavaliselt.
Kuu valgustab hästi, kuid madalalt. Hakkan minema. Lõhestan vaikust oma rohmaka liikumisega.
Küll oli kodune olla. Mingi uitmõte kulmude taga - miks siis lahkun siit?

September 1998

Armasta oma ligimest nagu iseennast

Vaatad otsa ... mõtled: LOLL!
Räägid veidi ... mõtled: LOLL!
Kuulad palju ... mõtled: LOLL!
Lahkud esimesel võimalusel.
Mõtled: Jumala ees oleme kõik ühesugused.

Juuli 2010
Mõtled: kesksuvi