Silver

Käisin Silveriga merel.
Nimele mõeldes võinuks ju tegu olla mereröövlite rutiinse retkega mõnele ehetest nõrguvale reisi- või kaubalaevale, kuid ei ...
Paadis olid ka Kaspar ning Kristjan ning ei otsitud ehteid, vaid hoopiski ehedust. Eks ikka seda varandust, mis on sul soodes, rabades, luhtadel, randades, vanades talukohtades tallel. Seekord siis laiud ja meri nende ümber-vahel koos viigerhüljestega.
Inimkond on ennast vastu tahtmist harjutanud teadmisega, et maa vanus on väga hoomamatu ja iidne. Laidude vahel on aga kõik hoomatav: see siin on tuhat aastat vana, see 150 aastat, see alles 10 aastat tagasi tuli nähtavale. Laiud on hästi "kasvanud" ja on täis puutumatust ja ehedat loodust. Ämblikeni välja.
Ah jaa, Silver ...
Silver peatab paadi laisal merel kohas, kus laiud meid ringikujuliselt ümbritsevad. Koorib lahti salaamivorsti ning sööme. Istume vaikselt ja tunneme end hästi - elämä on laiffi ...
Mul on olnud vaikne kutse sisemuses laidude kanti ning kui viimaks oledki seal, siis tundubki, et oled õiges kohas. Ehe on õige sõna, kui tajud end olevat õiges kohas või situatsioonis.
Ühe eakama laiu peal on varem talu olnud ning kujutad endamisi ette, kuidas siin kukk hommikuti kireb ning mehed on juba merele läinud ... ehe! Üks neist merele läinud meestest võikski olla Silver.

September 2006